Nädalad lendavad mööda, aga aeg nagu seisaks. Ilmad on külmad ja midagi ei toimu. Aasta tagasi ma olin nõus kodus istuma, sest nii saab see kõik kiiresti mööda. Aasta hiljem on aru saada, et ega ikka saa küll. Istume kodus, hoiame kõik kinni, kui avame, hakkab kõik jälle otsast peale. Kuidagi väsinud sellest kõigest.
Nädal veel ja algab kevadine koolivaheaeg. Ma tõesti loodan, et vähemalt algklassid lubatakse pärast vaheaega kooli. Kuigi mu optimism lõi kõikuma, kuuldes kedagi (poliitikut, nime ei mäleta) rääkimas piirkondlikutest avamisest. Sel juhul Harjumaa lapsed veel kooli ei pääse.
Pildil meie uus pereliige. Tütre ja tema elukaaslase koerabeebi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar