Tundub, et sünoptikutele tulid ilusad ilmad üllatusena. Eelmisel nädalal lubati, et käes on selle aasta viimased ilusad ilmad. Õnneks nii ei läinud ja uuel nädalal läks suvi edasi. Ma tõesti ei mäleta, et septembri viimastel päevadel oleks 22 kraadi sooja olnud.
Tänane matkapäev oli ilma mõttes ikka väga ilus. Hommikud on sügisesed nagu alati, sinna ei aita midagi, aga sooja oli siiski juba kella 9 paiku 15 kraadi. Pidime tegema väikese ringi, aga lõpuks sai 6 km maha kõnnitud. Lapsed olid tublid ja ei virisenud.
Tegelikult olen endiselt oma klassiga väga rahul. Mul ei ole enam ammu nii rahulikku klassi olnud. Kui järele mõelda, siis äkki mul ei ole nii rahulikku klassi kunagi varem olnud? Kõik on nii sõbralikud, keegi ei tülitse, ei tõuka, ei löö, ei ropenda. Kui nii edasi läheb, siis on mul küll väga vedanud.
Kolmapäeval saab juba kuu aega koolis käidud. Meil on koolis kõik vanaviisi, mingeid distantsõppepäevi ega -nädalaid ei ole. Hetkel on juhtkond seisukohal, et kuni võimalik, tagame lastele normaalse õpikeskkonna ja minu meelest on see õige. Me ei saa ju aastateks kõike kinni panna. Läänemere gümnaasium on hea näide. Kool on juba distantsõppel, aga viirus levib edasi, sest lapsed on lapsed. Tahavad sõpradega suhelda, väljas käia. Ma väga loodan, et valitsus jälle piirangurega lahmima ei hakka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar