esmaspäev, 2. september 2019

Üks ilus päev

On Eestimaal üks koht, kuhu isegi mind (vanainimest) kisub kord aastas tagasi. Täiesti vabatahtlikult lähen kaasa, keegi mind selleks eraldi kutsuma ei pea. :)
Sel aastal sattus olema imeilus suve viimase päeva kuum ilm.
 Peaaegu iga kord olen ma minnes (eksi)arvamusel, et no oleme mõne tunni, siis tuleme tagasi.
 Äkki on juba lõuna, siis õhtu ja aeg kojuminekule mõtlema hakata.
Tegelased on kõik nii armsad, nõus lastega pikalt rääkima ja mängima.
Teatrisse on laps nõus minema sama etendust teist korda vaatama. Ei pea keelama ega ütlema, et ära jutusta. :)
Uus lemmik Roosi. Roosit otsisime me taga mitu tundi. Kogu aeg oli ta kas tegevuses või jooksis ja pildi saamiseks läks mitu tundi jälitustööd. :)
 Isegi Väikevend pidas terve pika päeva vastu. Vahepeal käis võrkkiiges magamas ka.
Tupsul nägu murelik, sest sai teada, et kohe hakkame koju minema. Kurb hetk.
Järgmisel suvel tuleb kindlasti uuesti minna, sest paljud kohad jäid seekord külastamata.:)

Kommentaare ei ole: