Viimsel ajal on kogu aeg nii kiire. Miskit muudkui toimub ja aeg lendab.
Muidugi, terve veebruar ja pool märtsi läks koera haiguse tõttu nii mööda, et ei saanud arugi. Peale kaht operatsiooni teame me vähemalt mis koeral viga on. Tal on igasuguseid imelikke pisivigu ☺, aga see mis haigeks teeb on ikka soolestik. Ehk lühidalt öeldes tohib ta süüa vaid oma kindlaid toite. Üks amps õuest leitud jama võib jälle esile kutsuda okseralli, mis lõppeb loomade kiirabis tilgutite all. Nii me nüüd siis käimegi õues valvsad kui tiigrid, valmis sööstma leitud jama koera suust välja kiskuma, kui vaja peaks olema. ☺
Ja kaalume koerale suukorvi ostmist. Ehk kui edaspidi koeraga välja läheme, siis peetakse meie 6 kilost koera murdjakoeraks. ☺
Aga vähemalt on teada, mis tal viga on. Mees rääkus ammu, et see ei ole normaalne. Mina vaidlesin vastu, et kõik koerad oksendavad vahel ja pole tal häda mudagi. Aasta koeraomaniku tiitel peaks kindlalt mulle kuuluma. 😕
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar