esmaspäev, 28. september 2015

Teatrijuttu

Nagu igal sügisel, nii ka sel aastal, alustasime uut hooaega Estonias. Kuidagi on aastatega nii kujunenud, et september on Estonia-kuu. :)
Seekord siis Onegin. Ballett ise oli väga hea. Tantsud olid ilusad, riided olid ilusad, muusika oli ilus. :)
Aga mis mind viimasel ajal on hakanud Estonias häirima on liiga pikad vaheajad. Jah, ma saan aru, et on vaja lavadekoratsioone vahetada. Aga seekord ei olnud midagi suurt ja massiivset (vähemalt ei saanud saalist küll sellest aru). Pigem tekib nagu veidi see ööklubi-värk. Ehk siis paneme bändi mängima nii hilja kui võimalik, siis inimesed ostavad baarist jooke. Mul igatahes on tekkinud küll viimasel ajal etendustel selline tunne, et teeme vaheajad pikemaks, puhvet tahab ka teenida. Esimene vaatus 35 minutit, siis vaheaeg 30 minutit. Teine vaatus 25 minutit, jälle vaheaeg 30 minutit. Kolmas vaatus 30 minutit.
Nojah, see siis selline hädaldamise pool. Aga etendus ise oli väga ilus, selle kallal küll viriseda ei saa. Võib vaatama minna veelkordki. :)

2 kommentaari:

agne ütles ...

Tegelikult ma kujutan ette, et tantsijad tahavad ka hinge tõmmata ;)

agne ütles ...

Tegelikult ma kujutan ette, et tantsijad tahavad ka hinge tõmmata ;)