Mis siis sellest aastast meelde jääb? Aasta algas kurvalt, matustega. Terve aasta oli kuidagi ... imelik. Oli toredaid sündmusi ja kohe varsti lajatas jälle midagi ebameeldivat otsa. Ja siin ma ei pea niivõrd silmas oma peret kuivõrd just nii Eesti kui ka maailmasündmusi. Oma peres oli selline keskmine aasta. Või siiski, toredad sündmused olid siiski ülekaalus.
Kevadel lõpetas tütar gümnaasiumi. Noorem poeg ja minia lõpetasid ülikoolid. Nii, et suur koolide lõpetamise aasta.
Suvel noorem poeg abiellus - mul on nüüd ametlikult minia. :)
Suvel käisime toredal reisil. Leidsin koha, kuhu võiksin vabalt kolida elama.
Sügisel läks vanem poeg jälle ülikooli, tütar mõtleb oma elu üle järele alles. :)
Hilissügisel aga juhtus selle aasta toredaim sündmus - sain esimest korda vanaemaks. :)
Kurvema poole pealt:
Jaanipäeval lahkus igavikku abikaasa vanaema. Ta oli sündinud talve kõige pimedamal ajal (vanaaastaõhtul) ja lahkus aasta kõige valgemal ajal.
Õpetajate päeval otsustas meie hulgast lahkuda meie sigudik. Õnneks juhtus see suhteliselt ootamatult, ei pidanud vaatama looma piinlemist ega ise otsust vastu võtma.
Need olid siis sellised olulisemad sündmused meie peres.
Aga muidugi oli sündmusi veel. Üldiselt on elu olnud õnneks rahulik ja stabiilne. Ristitütar käib viimast aastat lasteaias, tantsib balletti ja on juba ka suurel laval esinenud. :)
Oli peaaegu lumeta talv ja see-eest sadas 17.juunil lumelörtsi. Oli soe ja mõnus suvi ja pikk sügis. Ning täpselt jõuludeks sadas maha ka lumi.
Teatris ja kontserdil sai vähe käidud. Siin on kahjuks süüdi veidi koer. Lihtsalt kui ta niigi päeval on üksi kodus, siis on kahju teda üksi ka õhtul jätta.
Selline see aasta siis meie peres oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar