Käisime vahepeal Soomes lapsi hoidmas. Eks ühel puhkaval pedagoogil polegi ju pika vaheajaga midagi muud ette võtta kui lapsi hoida. :)
Kuna ma polnud juba kaua aega nii väikest last üksi (no ilma lapse vanemateta) hoidnud, siis alguses ikka oli väike hirm ka. Kartsin esimest päeva. Aga tegelikult läks esimene päev sujuvalt ja raskem oli hoopis teine päev, siis kui laps aru sai, et emme läheb pikemaks ajaks ära. Siis nuttis küll hommikul 45 minuti järjest, vahelduva eduga. Lõpuks ikka rahunes maha ja siis saime juba ilusti hakkama. Kolmas päev oli ka jälle kergem. Üldiselt asi millega ma eriti hakkama ei saanud oli söötmine. Väga hästi söövast hea isuga lapsest sai minuga olles nirutaja. Keeras pea lusika eest ära ja kui ma pikemalt peale käisin, hakkas lausa nutma. Kole söök oli. :)
Suured poisid hoidsid ennast õnneks ise, neile oli vaid vaja süüa anda ja vahepeal mängudel hoogu maha võtta. Õnneks olime ikka kolmekesi, ja kui mina Matreniga väljas jalutasin, siis pidasid teised vanematel poistel silma peal. Mees mul küll ähvardas, et järgmine kord tulen üksi (või Krissuga kaksi) lapsi hoidma. Aga ma arvan, et kui järgmine kord meie abi vaja on, siis küllap ta tuleb minuga ikka kaasa. :)
Neljapäevast hakkasid kaks nooremat lasteaias käima ja teisipäevast läheb kõige vaenm juba kooli. Nende suvevaheaeg on läbi saanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar