Kooliga seotud inimesed loevad oma aastaid tavaliselt sügistega. Et siis jälle uus algus.
1.september oli tore, lapsed suureks kasvanud ja vahvamaks muutnud. Aga tänane päev oli tappev. Eks see ole harjumuse asi, aga kohe 6 tundi järejest anda oli nii väsitav, et koju jõudes tundsin, et jalad ka all värisevad. Ja mõte ei töötanud enam mitte üks raas.
Nüüd siis taastun tasakesi esimesest tõsisest tööpäevast. Homme on juba õnneks reede.
Esimene nädal tundub alati olevat sama pikk kui ülejäänud veerand kokku. See kohe on kuidagi nii. :)
2 kommentaari:
Palju õnne sulle ka algava aasta puhul! :)
Aga sa võiks vahel kirjutada koolielust oma silme läbi. Nii huvitav oleks lugeda seda yldse teise nurga alt. Ja probleemidest, mis ette võivad tulla. Palju siis need lapsed meile ikka räägivad, kõik me seda tahame aga teame, et alati ei lähe nii...
mis siis veel vaestest õpilastest rääkida, kui juba õpetaja...
Head uut aastat, jõudu ja vastupidavust!
/piilun ikka trollipeatuses mõlemale poole, ühe pikapika suvetuttava mehe juba avastasin, tema mind mitte:DD/
Postita kommentaar