Hooaeg ongi läbi

Eile sai otsa meie uisuhooaeg. Tegelikult pisikese hooajalõpupeo pidasime maha juba reedel, aga eile olid veel viimased kaks trenni: jää ja ÜKE. ÜKE-s olid veel kaks viimast testi: kõhulihased ja plank. No ei ole mõlemad mul erilised lemmikud, nii saingi plangus vaid 1,15 ja kõhulihastes 21/1 minuti jooksul.
Aga hooaeg oli tore, nagu alati. Võistlemas käisime kahel korral Üks võistlus läks hästi, teine mitte nii hästi, nii, et oli kõik tasakaalus. :)

Üks pilt, tehtud peale tasemeteste. Olen siin koos trennikaaslasega, kes tuli uisutama ehk tänu minule. :)
Võib olla oleks ta uisutama nii kui nii jõudnud, aga tore on mõelda, et mina teda ärgitasin tulema.

Imelik on mõelda, et terve nädal pole ühtegi trenni. Tegelikult on küll mõned, aga ma lihtsalt ei jõua tööürituste tõttu sinna. Eks siis naudingi nädalast puhkust. Ja varsti algab juba suvine jäälaager.
Järgmine hooaeg aga tõotab tulla võistlusterohke. Pean ka oma kava veidi raskemaks tegema ja koreograafiat parandama. :)

Suur koristuslaupäev

Täna sai suur töö ära tehtud, aknad ära pestud. See on alati selline kevadine suur ja tüütu töö mida ma alati edasi lükkan. ☺
Täna on kohe hea vaadata, et aknatagusel kasel on ka lehed olemas. Reaalsus on kahjuks muidugi see, et puhaste akende rõõmu on vaid paariks päevaks, sest männid õisevad. ☺

Lõpp paistab

 Maikuu hakkab lõppema ja koos sellega saab otsa minu jaoks jälle üks väike eluetapp. Alles ma ju sain 1.klassi? Nüüdseks on tüdrukud suured ja on aeg nendega lõpetada. Eile oligi viimane ühine klassilõpupiknik. Ilmaga vedas meil väga. Oleme seal ka nii külma ilmaga piknikku pidanud, et istusime grillimajas ümber lõkke ja lõdisesime. ☺
Pildil aga pisike talleke, kellega Kirp üritas sõprust sõlmida. Sellepeale küll tallekese ema sai teiselpool aeda päris pahaseks.

Traditsiooniline armas sirelikimp. Olen juba viis kevadet sellise saanud. ☺
See on nii armas ja nostalgiline. Juba mu vanaema armastas kevadeti sireleid tuppa tuua. Kahjuks nad kaua küll vaasis vastu ei pea. Aga natukene aega on ilusad ikka.

Jälle reede

Vaatasin täna, et toomingad hakkavad ära õitsema. Ja mul just selline vinduv nohu, millega lõhnu ei tunne. Kas ma ei saagi sel aastal toomingate lõhna tunda?
Tööpäevi on järel vaid viis. Imelik kohe.
Aga pilt on õppivast lapsest. ☺

Veel eurovisioonist

Eurovisiooniga läkski nii nagu ma arvasin. Või tegelikult isegi veel halvemini.
Tegelikult oli terve I kontsert lihtsalt surmigav. Paar kuulatavat laulu ainult. Ja igavad olid ka Juur ja Kivirähk. Nad on kuidagi mahakäinud või ma ei oskagi öelda, igavaks muutunud. Juurel on veel rumal komme jääda ühte teemasse kinni. Seekord siis seedekulgla. No tõesti ei olnud naljakas kuulata õhtu otsa Juure arutelu iga esineja kempsuskäimise kohta.
Jüri esinemisest ei ole samuti muud öelda kui et igav. Laulmise kohta kommenteerida ei oska, sest pole selle ala inimene, aga kuna ta vaid seisis laval ja vehkis kätega, siis ei jäänud ta kuidagi meelde ka. Nii et seekord võib küll väita, et välja jäädi teenitult. ☺

Eurovisiooni eelvoor

Sel aastal on eurovisioon minust nii kaugelt mööda käinud, et eelmisel nädalal olin väga üllatunud, lugedes kavast, et minu lemmikfilmi teisipäeval polegi. Hoopis eurovisiooni I poolfinaal. Ei tea ma selleaasta laule ja kui aus olla, olen ka eesti laulu vaid mõned üksikud korrad kuulnud.
Seega ei oska isegi arvata kuidas minna võiks. Sisetunne ütleb, et ei saa edasi, sest nii palju (või siis vähe) kui ma neid laule näinud olen, siis enamus on noored kenad mehed. Ja kõigile ju noorte tüdrukute hääli ei jätku. ☺

Jänesekapsas õitseb

Praegu on küll käes hetk, mida tuleb nautida varbaotsteni. Jänesekapsas õitseb, kevad on käes ja ilmad on soojad. No mis veel puudu on? Mitte midagi, kõik mis õnnelik olemiseks vaja on, on olemas. ☺