1,5 aastat

Alles oli see sombune ja vihmane oktoobrikuu päev, kui saime öösel teate, et beebi on sündinud. Imepisike ja abitu. Ja imearmas, nagu beebid ikka. ☺

Nüüd on sellest päevast möödas juba 1,5 aastat. Beebist on kasvanud suur tüdruk.
1,5aadtat on läinud imeruttu. Kuidas küll lapsed nii kiiresti suureks kasvavad?

Laupäevane ilm

Üks pilt laupäevaselt jalutuskäigult.

Kevadpügamine

 Selline kuhi jäi meie koera kasukast eile põrandale.

Tavaliselt on selleks ajaks koer juba oma suvekasuka selga saanud. Sel aastal võttis ta aga haigusega nii palju kaalust alla, et me varem ei julgenud teda kitkuda. Kartsime, et loomakaitsjad tulevad kallale, et näljutame koera. ☺
Nüüd aga on ta pool kaotatud kaalust tagasi söönud ja ribid enam ei turrita välja. Seega õige aeg karvikust koera tegema hakata. Ega ühe päevaga jõuagi. Eile sai selg tehtud - tund aega tööd selline karvakuhi oli seljast eemaldatud. Nüüd näeb välja koer nagu spanjel, alt lokiline, seljapealt sile. Meie aegluse juures läheb veel paar nädalat enne kui koera soeng päris valmis saab.

Reede

Hetkel ongi käes eriti mõnus kevade osa. Ilm mõnus, päikeseline ja soe, põõsad juba õrnalt rohelised ning ülased õitsevad. Täna nägin ka esimesi võililli. Aeg nautida tõeliselt kevadist reedet! ☺

Tänane päev ongi möödas

Meil oli täna tööl näidenditepäev. Mis see siis ära ei ole, eks ole. Aga kui mu tüdrukud näidendi lõpetasid, oli mul nahk täiesti märg. Nagu ise oleksin laval olnud. ☺
Hakkab tasapisi lõppema see õppeaasta. Kuigi 6 nädalat on veel jäänud, siis olulised sündmused (milleks on vaja valmistuda) on läbi. Nüüd veel ainult õppimine ja puhas lõbu (muuseum, ekskursioon ja teatrikülastused). ☺
Nädala alguses ma mõtlesin, et saaks ometi see neljapäev läbi. Ja läbi ta nüüd ongi.

Mõnus kevad

Põõsastel on juba väikesed rohelised lehed. Pungad puudel on samuti juba täitsa suured. Ja töö juures õitsevad tulbid! Kevad on sel aastal paar nädalat tavapärasest ees.
Ja õhtul koeraga õues minnes on taevaäär alles hele. ☺

Kuidas ma koera rohud ära sõin ... võib olla ☺

Viimasel ajal olen kuidagi hajevil olnud. Olen asju ära unustanud ja muidu on ka kuidagi pea laiali olnud. ☺
Eile tegin kiiresti süüa, samal ajal rääkisin telefoniga ja lisaks otsisin välja koera rohud, et need talle enne trenni minekut sisse suruda. Võtsin rohud välja ja panin kraanikausi servale. Ise ikka telefoniga rääkides ja samal ajal pesin kraanikaussi. Kui kõne lõpetasin võtsin koera kaenlasse, et hakkan nüüd talle tablette sisse söötma. Ja mida enam polnud, olid tabletid. Kuhu need kraanikausi servalt kadunud olid seda ma küll ei tea. Mäletan, et ma jõin vett kui kraanikausipesu lõpetasin. Kas ma sõin automaatselt ise need kapslid ära? Või kukkusid nad kraanikaussi ja läksid veega alla? ☺
Igatahes kadunud need kapslid olid ja välja ei ilmunudki. Pool trenni läks selle nahka, et ootasin kas mul läheb süda pahaks või juhtub midagi muud huvitavat. Aga ei midagi. ☺
Muidugi olid need vaid koera seedimust soodustavad bakterid. No nagu inimesedki võtavad kui kõhuhädad on. Ainult koertele mõeldud. Nii et eile õhtul oleksin võinud krõbinaid süüa koos koeraga. ☺
Võib olla. Aga võib olla lasin nad ikka koos veega kraanikausist alla. Kevadväsimus vist on selle asja nimi. ☺