Mihklipäev

Tänane mihklipäev on küllaltki soe olnud. Isegi päike paistis.
Eile jõudsin teha oma igasügisese kõne esimehele, et küsida, millal ometi kütma hakatakse. Vastus ei olnud väga rõõmustav - alles esmaspäeval. Et 1.oktoober on laupäev, siis mingil põhjusel ei saa kütma enne esmaspäeva hakata.
Vaat see käib mulle meie kodumaja juures tõeliselt närvidele: külmetame nii kaua kui vähegi saame, et siis hakata niisket maja soojaks kütma. Kui radikaid vahetati, siis ma arvasin, et see probleem on nüüd möödas. Pannakse septembris küte taha ja igaüks keerab sooja palju tahab. Aga ei, külmetame sügiseti ikka edasi, sest osa majaelanikest arvab, et nii hoiame kõvasti kokku. Et nagu elekter on tasuta või? Ma ei usu, et ma ainus olen, kes elektriga juurde kütab, aga põrandaküte ei küta nii suurt pinda eriti soojemaks.
Õnneks ei ole esmaspäevani enam palju aega. Kannatame need mõned päevad siis ära. ☺

Sügisesed rõõmud

Sügis on käes. Oma tavapäraste rõõmudega. ☺
Nagu ikka rõsked toad. Tegelikult kraadklaasi vaadates ei ole toas külm, aga kuidagi rõske on. Ja põrandad on külmad.

Puud on äkki väga värvilisteks läinud. Kask meie akna taga muutus mõne päevaga kollasekirjuks. Tegelikult ilus aega on, mis ikka viriseda. ☺
Tööl on ka tore. Ainult see varahommikune ärkamine...

Pärnu sügis

Aeg muudkui läheb. Homme algabki juba sptembrikuu viimane, mihklipäeva eelne nädal. Puud hakkavad juba kollaseks-punaseks minema, ilmad on üsna külmad.
Pärnus tegelikult olid üle jõe puud nii punase-kollasekirjud, et kutsus kohe pildistama. Kahjuks pildile see ilu ei jäänud. ☺

Sügis käes

Mul oli plaanis eile koolis pilte teha. Aabitsavirnast ja aulast ja oma lilledest ja millesti kindlasti veel.
Aga reaalsus oli see, et mul ei tulnud pildistamine mitte meeldegi. Alles kodus meenus. ☺
Oli üks ülikiire sebimise päev. Ja täna, esimene päev uute lastega oli ... väsitav. 😁
See on siis leebelt öeldud. Tegelikult olen lausa surmväsinud. Kuidas ma küll järgmused nädalad vastu pean?
Aga lapsed on mul toredad ja küll kuidagi ikka ellu jään. ☺

Suve viimasel päeval

 No tegelikult ma ju ikka tean, et suve lõpuni on veel kolm nädalat aega. Aga ikkagi on täna (nagu alati 31.augustil) tunne, et homme algab sügis. Saab läbi paljaste varvaste ja lehvivate suvekleitide aeg, tuleb jälle sukad jalga tõmmata ja soliidseks hakata.
Suvi möödus kuidagi arusaamatult kähku. Midagi teha ei jõudnudki nagu. Veidi mööda Eestimaad sõidetud, aga Lõuna-Eestisse sel suvel ei jõudnudki. Ühe korra ujumas, ühe korra rannas (sedagi riietega). Paar konsertit (olgu, neid oli päris mitu ikka) ja korra teatris. "Viiuldaja katusel" sai siiski üle vaadatud ja otsustasin järgmiseks suveks jälle piletid võtta. Head asja tuleb ikka mitu korda kaeda. ☺
Ülemine pilt ikka Karukella koduaia kontsertilt. Seekord ei olnud ilm kõige parem ja rahvast nii palju ei olnud. Esinejateks Saatpalu ja Tafenau.

Ja kohustuslikud käigud Telluskivi kirbuturule (pilt) ja tänavatoidufestivalile on ka tehtud.
Uue Maailma päevad ootavad veel sel nädalavahetusel ees.
Mis siis muud kui varbad puhtaks pesta, juuksed ära kammida ja jälle inimeseks hakata. Homme siis algabki jälle mu elus uus ajajärk - uue 1.klassiga.
Ootan huviga. ☺

Muinastulede öö

Meie eilne muinastulede öö. Käisime Rocca Al Mares jalutamas. Tahtsime minna mere äärde, vaadata lõkkeid, aga ei tahtnud rahvast, lärmi ja ilutulestikku.

Nii me siis jalutamisime mööda mereäärt stromkale. Seal mõned ininesed tegid ka lõket, nii saime oma muinastulesid rahulikult nautida. ☺

Päevalillede aeg

Ühed mu lemmiklilled.