neljapäev, 18. detsember 2008

Jõuludeni veel 6 päeva


Nagu alati, on ka selle aastalõpu märksõna meeletu kiirus. Jõulupeod, tunnistused, matkad, üritused...
Tahaks lihtsalt olla. Homme veel vastu pidada, siis saab puhata.

Panin siia ühe aastatetaguse pildi lumest ja väikesest Krissust.

laupäev, 6. detsember 2008

elumere lainetel: Taeval on mitu nägu

elumere lainetel: Taeval on mitu nägu

Fotojaht: taevas


Suvine Eestimaa taevas. Just selline kergelt kahvatusinine see jaanipäeva aegne taevas Eestimaal on.


Ja võrdluseks jaanipäeva aegne Portugali taevas. Tõsi küll, päikeseloojanu-aegne. Seetõttu ka värvilisem.

Head iseseisvuspäeva Soome!


Vaatan telekast Soome pingviinide paraadi ja mõtlen, et soomlastel on põhjust olla uhked. Nemad pidasid vastu, ega alistunud suurele Venemaale. Nende 91 iseseisvusaasta on ikka tõesti 91, mitte jupitatud nagu meil.

Pilt võetud Iltasanomatest.

esmaspäev, 1. detsember 2008

Advendiaeg


Eilse esimese advendiga algas jõuluootus.

Selle aasta esimene jõulupidu


Nii palju, kui me Kotkas käinud oleme, alati oleme me fotoka koju jätnud või unustanud. Sel aastal juhtus siis nii, et meil oli fotokas kaasas. Aga pilte sai ikka tehtud vaid viis. :)
Selline vaade oli meie hotellitoa aknast.


Nii näeb välja Kotka peaväljak või -tänav jõuluootel.


Lund oli, aga tänavad olid ikka korralikult puhtaks tehtud.


Sama tänav õhtul, kui olime teel teatrisse.


Põhjus, miks me alati novembri lõpus Kotkasse satume, on soomlaste tore traditsioon pidada jõulupidu abikaasadega. Nii, et juba aastaid (seekord oli vist 7 kord) käime me väga varakult jõulupeol.
Pidusid on peetud Korekeasaari saarel, saarestiku vahel tiirutavas laevas ja mingis klubis. Sel aastal otsustati olla eriti kultuurne ja viidi rahvas muusikali Jazztyttö vaatama. Päris hea oli.Tuulepealse maa Soome poolne varjant, seetõttu oli päris huvitav vaadata. Pärast seda viidi pidulikule õhtusöögile (mis algas kell 10.30 õhtul!!). Soomlaste omapärane huumorimeel väljendus põhjapõdrapraes. No mina seda süüa ei saanud, põhjapõder vaatas kurbade silmadega nurgast otsa ja tundsin, et jõuluvana mulle küll ei tule, kui tema Rudolfi ära söön.
Aga tegelikult oli jälle üks tore käik.