Puhkus

Veel viimane vaade klassile, mis oli meile sel aastal koduks. Kaks päeva kolimist ning augustist alustan uues klassis. Tõsi, olen seal klassis varemgi olnud, väga mõnus suur klassiruum on. Järgmised kolm või neli aastat peaksin nüüd paigal olema. 

Ning kolmapäeval sai Kirp 14aastaseks. Nüüd on ta tõesti vanaks jäänud. Pikki ringe enam ei taha teha, magab enamuse päevast maha, kipub trepil koperdama, hambaid suus pole. No täitsa vanake juba, aga teinekord jälle päris krapsakas. Võõras inimene tänaval ilmselt ei saa arugi, et tegu vana koeraga. 
 

Nädal aega jõuludeni

 Ja meil on koer jälle haige. Vahepeal oligi pikalt, ligi 5 aastat, ilma arstiabita saanud. On oksendama hakanud, aga alati on ise üle läinud. Viimati oli juuli alguses, aga sai ise terveks. Nüüd juba nädal aega ja ei paista lõppevat. Eile oli terve päeva kliinikus uuringutel. Tegelikult ei saanud nagu midagi teada. Täna hommikul läksid uuele kliinikuringile. Tegelikult tundus mulle, et täna oli tal juba parem. Öösel magas rahulikult, ei sibelenud mööda elamist ringi, nagu viimastel öödel juhtunud on. 💁

🐶

 Vahelduseks üks pilt koerast ka. Ta sai meil juunis juba 10-aastaseks. Muidu nagu pole tal väga viga, ei saa nagu arugi, et eakas koer, aga nägu on halliks läinud. Samas, keegi peale meie endi sellest aru ei saa, sest ta nägu oli enne ka heledat karva. Terviseprobleeme aeg-ajalt ikka on, aga üldiselt lähevad need tavaliselt paari päevaga ise üle. Kitkuda ta enam eriti ei luba, hakkab rabelema. Olemegi siis käega löönud, on nagu on. Selline pisike karvakasvanud nuustik. 😊

Kaks päeva hiljem

 50 tundi hiljem on koeral palju parem. Paistetus on alanenud ja hommikul lakkus juba käppa. Tundus, et tal oli keel kas valus või siis tundetu mao mürgist. Täna juba sööb ja õues tegime pikema ringi. Hommikul haukus jalgratta peale. Eile õhtul vaatas kurvalt ratast, aga haukuma ei hakanud. 😁

Natuke vahepeal veel väriseb, aga seda ikka vähe võrreldes üleeilsega. 

Kohtumine rästikuga

 

Jälle. 🐍 

Seekord olid kohtumisel kurvemad tagajärjed. Kirp sai eilsel jalutuskäigul rästiku käest salvata. Me veel arutasime mehega kui jalutama läksime, kas rästikud on juba ärganud. Aga eile oli õues vaid 3 kraadi sooja ja seetõttu arvasime, et rästikud alles magavad. 💁

Meie viga muidugi. Äkki hakkas Kirp kiljuma. Mu esimene mõte oli, et astus klaasikillu või terava oksa omale jalga. Kui vaatama läksin, siis avastasin kergliiklusteest paarikümne sentimeetri kaugusel kerratõmbunud rästiku. Ta oli täiesti kuivanud muruga ühte värvi. Kihutasime koju ja teel helistasime loomade kiirabisse. Sealt soovitati anda zürtekit ja panadoli valuvaigistiks. Koduse googeldamise  tagajärjel otsustasime siiski Petcitysse minna. Kirp sai valuvaigistava süsti ja vist ka midagi allergia vastu. Eile oli ikka päris hull: koer oli uimane, tuigerdas kõndides ning ei söönud ega joonud midagi. Tundus, nagu ta ei saaks neelata: pistis nina kaussi ja võttis jälle ära. Jooma hakkas alles õhtul hilja, süüa ei tahtnud veel tänagi. 

Täna on tal üks põsk ja kael paistes. Maganud on ta terve päeva. Netist leidsime, et 2-4 päeva võib koer rästiku mürgist haige olla ja keegi kirjutas, et tema koer taastus 4 kuud. Eks siis näha ole, kaua Kirbul läheb. Ta on meil niigi hädine. 💁

Suvehetked

 Jälle need oravad. Nad on muide väga kavalad. Kui vesi hakkab kausist otsa lõppema, siis keeravad kausi külili, et paremini vett kätte saada. Esimest korda ma arvasin, et see on juhus, lihtsalt mõni orav stus kaussi ja ajas selle külili, aga nüüd on seda mitu korda veel juhtunud, järelikult oskavad sättida kaussi nii, et vee kätte saavad.
Üldiselt kulub neil kauss vett päevas. Eks kuigipalju aurab ära ka, aga oravaliiklus on meil tihe. Nagu kopli trammid käivad, eriti hommikul.

Koeral tegevast terveks päevaks. Oravavaht.

Pilt koerast ka

Meie 6-aastane koer oma sünnipäevakingiga, mille ise poes välja valis. Huvitaval kombel meeldib see kobras talle tänaseni. Varem on juhtunud nagu lastega ikka, uus mänguasi köidab vaid mõne päeva.
Oli aeg, kus ma ei uskunud, et meil koer nii vanaks elab. Õnneks on hetkel kõik hästi, koer isegi veidi ülekaaluline. Kaalub veidi üle 7 kilo, süles tassimiseks juba päris raske. Aga võõras kohas eelistab ta ikka sülekoer olla. :)

Sünnipäev

Meie tupsu oma kingiga. Eilsest juba 5aastane.

Kevadpügamine

 Selline kuhi jäi meie koera kasukast eile põrandale.

Tavaliselt on selleks ajaks koer juba oma suvekasuka selga saanud. Sel aastal võttis ta aga haigusega nii palju kaalust alla, et me varem ei julgenud teda kitkuda. Kartsime, et loomakaitsjad tulevad kallale, et näljutame koera. ☺
Nüüd aga on ta pool kaotatud kaalust tagasi söönud ja ribid enam ei turrita välja. Seega õige aeg karvikust koera tegema hakata. Ega ühe päevaga jõuagi. Eile sai selg tehtud - tund aega tööd selline karvakuhi oli seljast eemaldatud. Nüüd näeb välja koer nagu spanjel, alt lokiline, seljapealt sile. Meie aegluse juures läheb veel paar nädalat enne kui koera soeng päris valmis saab.

Pühapäev

Nii mõnus on pidada pühapäeva kui tead, et vaid 1,5 tööpäeva ja on jälle "pühapäev". ☺

Koera koha pealt ütlen, et juhtus väike ime. Kuigi ma imedesse väga ei usu ja arvan, et me veel pääsenud sellest haigusest ei ole. Teisipäeval ütles arst, et reedel tuleb kindlasti operatsioon teha, kuna kõik näitajad vereanalüüsis on väga halvad. Ja uh pilt näitas ka, et midagi on väga valesti kõhus.
Kolmapäevast ma juba kirjutasin, et hommikul oli nagu ikka haige koer kodus ja kui ma töölt tulin, siis jooksis uksele vastu terve koer.
Neljapäeval käis mees koeraga arsti juures ja selgus, et veri on kõvasti paranenud. Põletikunäitajad on ikka, aga muu on kõvasti parem kui teisipäeval. Ja nii jäi siis hetkel kokkulepe, et vaatame paar nädalat, mis saab edasi. Märtsi alguses on uus arstiaeg, siis tehakse uued analüüsid. Aga tal on aega taastuda eelmisest operatsioonist.
Kuna ma väga imedesse ei usu, siis ma kardan iga päev, et äkki muutub taas loiuks või siis loogilisem seletus on see, et tal on rohud peal. Mis juhtub siis kui need otsa saavad? Kui Kersi oli haige, siis oli ka nii, et nii kui rohud peal olud, niikaua oli kõik hästi.
Aga hetkel on kõik hästi ja imesid siiski vahel ju juhtub. ☺

Kui vähe on õnneks vaja...

- kui sa tuled koju ja koer tuleb uksele vastu nagu vanasti (loe kaks nädalat tagasi)
- kui koer tormab õnnelikult oma kausi juurde ja haarab seal midagi söömiseks, nagu vanasti
- kui koer SÖÖB ise, nagu vanasti
- kui koer tahab õue tulla, mitte ei pea teda süles trepist alla viima, nagu vanasti
- kui koer jookseb õues rõõmsalt saba püsti puu juurest põõsa juurde ja ajab oma koeraasju, nagu vanasti

Kõik need on pisiasjad, mida üks tavaline, terve koera omanik, tähelegi ei pane. Aga mina olen hetkel jube õnnelik, sest just seda kõike tegi Kirp üle kahe nädala taas. Kahjuks ilmselt ei ole meie katsumused veel lõppenud, aga tänane päev on juba lootustandev. Äkki pole uut operatsiooni vaja (vähemalt kohe mitte)? Samas on enne olnud ka paremaid päevi. Laupäeval oli ta ka selline elavam (aga ei söönud). Täna on tegelikult esimene päev kui ta ise sööb.
Aga eks lootus sureb viimasena. Ja täna olen ma väga rõõmus ja lootusrikas. ☺

Kodus tagasi

Kirp on nüüd kodus tagasi. Eilne operatsioon ei läinud kõige paremini. Tal oli tekkinud operatsioonil hingamisseisak ja ta vajas elustamist. Igaks juhuks viisime ta loomakiirabisse jälgimisele. Kahjuks ütles sealne arst, et südameetöö on nõrk.
No õnneks läks vist asi paremaks ja täna pärastlõunal lubati ta koju viia.
Nüüd magab diivanil. Kurb on teda vaadata. Ma nii loodan, et kõik saab korda!

Sünnipäev ☺

Meie tupsu sai üleeile juba 3aastaseks. Alles me ta ju võtsime? ☺
Pildil tupsu oma uue mänguasjaga. Tordi tegin ka, aga sellel päeval ei o’nud tal just söögituju ja hoolimata viineritest jäi tal kook söömata. ☺

JRT kevadpäev

Eilsel, veidi vihmasel pühapäeval, käisime JRT kevadpäeval.
Nagu ikka jänesejooks (või on see rebasejooks, põhimõtteliselt vahet ju pole). :)
Meie koer on sellel ajal tõeline jahimees. Kiirus kahjuks küll auhinnaliste kohtadeni ei tõuse (kohal ärasaamisega olid tõsised probleemid - kaapis ühe koha peal nii, et muld tuiskas), aga vähemalt tundub ta ohtlik jälitaja olevat - jälge ära ei kaota ja annab ka kiiruses endast parima. :)
Vinkuviskamisega läks nii nagu alati, ehk siis sai visatud viineriga otsaette ja otsima seda maast ka ei hakanud, üks kiirem tüüp pistis selle nahka enne kui meie koer millestki aru sai.
Trikivõistlusel me vist alahindasime oma koera. Arvasime, et ega ta nii paljude elamuste vahel miskit teha ei taha, aga siis pani üks kohtunik ta nii möödaminnes istuma ja sitsima. Järelikult oleks ehk teinud küll, meil lihtsalt polnud temasse piisavalt usku. :)
Üldiselt on see üks väga armas üritus - selline pingevaba ja kodukootud (mitte pahas mõttes). Tore, et on inimesi, kes viitsivad selle korraldamisega tegeleda!

Koerad II

Koertepilte mul ikka jätkub. Kahjuks on Lucyt ja Kirpu ühele pildile korraga ilusti saada üsna raske. Enamasti laeb üks neist ikka enne pildistamist jalga. Siin üks stiilinäide. :)

Koerad

Nagu näha on mul selle kuumusega veidi igav. Palju ju õues olla ei kannata. Otsingi siis endale tegevusi. :)

Sünnipäev

Vahepeal oli meil kodus ka väike sünnipäeva tähistamine. Meie koer sai juba 2-aastaseks. :)
Sünnipäevalaps oma kingiga siis pildil. Ja käppa hoiab eluke peal sest muidu äkki keegi võtab veel ära. :)

Russelite kevadpäev

 Ühispildi tegemisel läks tõeliseks laulukooriks. Üksteisest ülehaukumine. :)
Meie koer vaatas vaid kombekalt pealt.

 Ilmaga vedas juba teist aastat jäjest. Siin siis rebasejaht.

 Osavust tuli ka näidata. meie koeral see hästi ei õnnestunud. :)

Palavusest keel vestil.

Passipilt

Enne ja nüüd

 Meie koer oli jälle karva kasvanud. Oli aeg külastada juuksurit. :)
Eile hommikul nägi me koer välja veel selline.

Ja kolm tundi hiljem selline.
Pole veel uue vormiga harjunud, häbeneb veidi. :)