Isa juubel

Laupäeval pidasime isa 60-aastast juubelit. Viimasel ajal ongi nii, et sugulasi näed vaid pulmade ja juubelite ajal. Oli inimesi, keda viimati (vist) nägeme 7 aastat tagasi mu venna pulmas.
Tort oli mu täditütre tehtud, ta teeb väga häid ja ilusaid torte (ja ei ole mitte kondiiter).


Külalised tantsuhoos.

Ongi sügis

Ilm on keeranud täiesti sügisesse. Külm ja pilves. Vihma küll (vähemalt Tallinnas) ei saja, aga rõske ja niiske on siiski.
Eile tegin ära ka sügistööd rõdul Tõstsin lilled sisse, panin aiamööbli (üks tool :D ) kokku, tegin maitsetaimede kasti tühjaks, pühkisin sügiseks rõdu põranda ka ära.
Äkki siiski läheb veel soojaks? Vananaiste suvi on ikka tavaliselt millalgi tulnud. Üks tuttav ütles mõni päev tagasi, et september tuleb vihmane, aga oktoober soojem ja päikeselisem. No eks näis, kas on nii.

Kokkuvõte suvest

Jälle on aeg teha väike kokkuvõte suvest. Suvi läks kähku nagu ikka. Ilma kohta ei tohiks küll kellelgi sel suvel olla midagi halba öelda. Sai tõeliselt hästi puhatud.
Käisime mõned korrad Pärnus. Soomes ja Lapimaal.
Külas sai käidud, kodus oldud.
Kohtutud sugulaste ja tuttavatega, kes muidu Eestist kaugel.
Kohtutud uute tuttavatega blogimaailmast.
Lugesin läbi päris palju raamatuid.
Isegi randa ja ujuma jõudsin vist oma 4 korda.
Sõitsime palju ratastega ja üldse viibisime päris palju õues.

Sellesse suvesse jääb kahjuks ka meie koera surm. Aga oleme õppinud elama ilma koerata. See on omamoodi vabadus, ei pea kogu aeg kella vaatama ja koju kiirustama.

Oli üks mõnus pikk suvepuhkus. Ja homsest siis jälle tööle.

Mõned Soome pildid kah

Panen siia mõned pildid ka meie juulilõpu Soomes käigult. Külastasime üle mitme aasta Korkeasaari loomaaeda.




Porvoos on mõeldud kõigele, ka uuselamud ehitatakse sellised, et linnapilti sobiksid.


Park keset linna.


Porvoo vanalinnas.


Kaubaaidad.






Mis viga paati omada kui saad seda hoida 100 meetri kaugusel kodust?

Ilma selginemine

Norras, Tromso linnas, tegelesime ilmavaatlustega. Mäe all oli ilm päris ilus, päike paistis. Mäetipp aga oli nii pilvedes, et tekkisid sügavad kahtlused mäkketõusu kohapealt.


Gondliga poolel teel mäkke, polnud ka veel ilmal viga.


Mäe tipus aga olime täiesti pilvedes.


Alla linna vaadates oli uduselt nähe läbi pilvede ka veidi maju.


Siis hakkasid pilved äkki ülespoole liikuma.


Ja selginemine toimus mõne minuti jooksul.


Äkki oli kõik selge, linn paistis, päike säras. Ainult mäetipp oli endiselt pilvine. Nägime oma silmaga ära ilma selginemise kiiruse. :)
Lofootidel oli sageli nii, et ühel pool mäge oli ilm pilves ja sombune, sõitsime läbi tunneli ja teisel pool säras hoopis päike. See pidi seal tavaline olema, et pilved jäävad mägedesse "kinni".
Ilmaga meil tegelikult vedas igatpidi. Sellist vihma, mis märjaks oleks teinud, sellist meie ei näinudki. Ainult ühel päeval Viikingite muuseumis (mis on vabaõhumuuseum), saime tunda seenevihma. Muidu oli ikka kuiv ja pilvine või lausa päike säras. Väga mittenorralik ilm.

Nägime palju...

Jälle polaarjoon, kuigi seekord liigume tagasi lõuna poole. Panin siia valiku pilte tervest reisist.
See polaarjoone peatus oli ka meie toreda reisi lõpp. Edasine kahjuks enam nii tore polnud.
Pildid on küll ajaliselt tgurpidi, kullakaevurite küla oli Inari juures Soomes ja viimane polaarjoone silt oli juba Rootsis. Vahepeal on Norra pildid.


Vaalal alalõualuu. Nägime ka vaalad ära, kuigi kaugelt.


Viikingimuuseumis viikingite laevaga. Samal ajal kui meie seal olime, toimusid ka viikingite päevad, mistõttu rahvast oli palju.


Kohalik lapsuke oli paljajalu. Sooja oli tol päeval vaid 8 kraadi ja vihma tibutas.


Viikingite muuseumis viikingi voodi (võrdluseks mälupilt muistsete eestlaste voodist).


Kohalikud lapsukese müüsid krabisid.


Tüüpiline kaluriküla Lofootide saarestikus.


Atlandi ookean ja rand. Kahjuks ujuma ei kutsunud, aga paar nädalat varem olid sealgi olnud veel rannailmad.


Üks kivist sild Lofootidel. Selle silla juures oli kohalik muuseum, mille uks oli avatud ka öösel. Seal võis minna ja kasutada tualetti, uksel oli vaid kiri, et kasutage palun tualetti ja siis lahkuge. Ilmselt seetõttu, et eesruumis olid ka diivanud, ei soovitud, et sinna rahvas öömajale jääb. :)


Kirik kui nukumaja keset mägesid.


Pikki sildu Lofootide saarestikus.


Korraga nägime kevadet (võililled, ülased ja sirelid alles õitsesid) ...

... ja sügist.


Koski ...


... ja mägesid.


Põhjapõtrade nahku ...


... ja saame.


Kaljujooniseid.


Trolle.

Põhjapõtru tee ääres.


Saami kodasid tee ääres.


Baare, mis mõeldud koertele ja kassidele.


Erinevaid liiklusmärke.


Kullakaevurite linnak.

Hetki põhjamaalt

Olen juba mitu aastat hoogu võtnud, et minna polaarpäeva vaatama. Kuigi ka sel aastal jäime me veidi hiljaks (polaarpäev lõppes 2 päeva enne meie sinnajõudmist), nägime siiski ära päris valged ööd. Ja ka pimedad ööd, sest selle 9 päevaga muutusid ööd umbes poolest tunnist meie esimesel päeval mitme tunninini viimasel päeval (tõsi, siis oli ilm pilves ka).


Arukas inimene külastab jõuluvana ikka suvel, eks ole. 1.augustil oli jõuludeni jäänud veel vaid 145 päeva. Rahvast oli vähe, jõuluvanal aega sinuga rääkida. Jõuluvana ja päkapikk rääkisid tõespoolest eesti keelt. :)


Kullakaevuri onnike.


Maailma lõpus.
Nordcap. Sooja oli seal 12 kraadi (mis oli isegi päris hea näitaja). Eelmisel päeval oli seal vihma päev läbi sadanud. Kui meie seal olime, oli ilm küll pilves, aga enam-vähem soe. :)


Maailma lõpus on vaid kadunud silmapiir...

... ja kaljud.