Lumeuputus

Lõpuks ometi on meil ilm nagu vanasti. Vähemalt mälestustes olid vanasti kõik talved sellised. Hetkel paistab isegi päike.

Head vana-aasta lõppu!

Aasta 2009

Mida siis meenutada mööduvast aastast? Kui aus olla, siis (õnneks) oli rahulik ja stabiilne aasta.
Oli küll üks väga kurb sündmus, kui jaanuaris suri minu vanatädi. Ja aasta lõpus oli minul jala op. Aga ülejäänud aasta oli täiesti rahulik ja stabiilne.
Noorem poeg lõpetas gümnaasiumi ja sai sisse ülikooli soovitud erialale.
Vanem poeg jätkab oma õpinguid oma erialal.
Krissul läheb koolis ka enam-vähem. Olgu, jõulutnnistus on juba päris hea, pole põhjus viriseda.
Kersi ka enam-vähem. Saa sa temast nüüd aru. Nagu väga ei kaeba.
Sigudik on ära hellitatud.
Ja meil on ka kõik korras.

Kui aasta tagasi oli probleeme vanematel ja venna perel, siis venna pere probleemid said lahendatud. Ja tegelikult alustasid nad täiesti uut elu uues riigis. Ka vanemate mured tasapisi ehk lahenevad.

Reisimas eriti ei käinud, vaid Soomes ja Brüsselis korraks. Mingil põhjusel tabas mind suve alguses lennuhirm. No ei ole kohe tahtmistki kuhugile reisieda. Oma kodus ka hea.

Ristitütar kasvab ilusti. On teine juba päris suur tüdruk.
Sõpruskonnas sündis kaks uut beebit. Üks on aasta alguses kohe veel sündimas. Laiemas tutvusringkonnas oli lausa beebisadu. :)

Võtsin ennast kätte ja läksin trenni. No tegelikult ujumas olen ma juba aastaid käinud ja kõndimas ka, aga sel aastal võtsin ennast kätte ja läksin oma lapsepõlves pooleli jäänud trenni tagasi. Ja esialgu tundub päris lahe olevat.

Ja muidugi ei saa märkimata jätta, et oli laulupeo- ja Madonna kontserti aasta.

Nii, et selline rahulik aasta oli. Minu mätta otsast vaadates.

Kuidas ma haiglas käisin

Kui ma suvel kirurgile aja panin, siis ei osanud ma kahtlustadagi, et mul lähiajal operatsioon ees võiks seista. Kunagi (kauges-kauges) tulevikus ehk küll. Aga kindlasti mitte veel selle aastanumbri sees. Lläks teisiti. 15.oktoobril sain ma vaevalt jalad paljaks võtta kui kuulsin juba, et kohe opile. Kas 29.detsember sobiks? Miks ta siis ei sobi, olgu siis 29. detsember. Mina, tuntud jänespüks arstide suhtes. Ma ei lase endale naljalt süstigi teha.
Kogu aeg rahustasin ennast mõttega, et 29. detsembrini on veel niiii palju aega - kuni see hetk käes oligi. Selleks hetkeks kui ma opilauale jõudsin värisesin ma juba üle kere, nii, et õde ütles, et alustame rahustist. :)
Ja saingi suure süstlatäie rahustit. Mistõttu ma ei mäleta opist mitte midagi, isegi aeg läks kiiresti.
Ja kuigi mind enne kella 18.00 tõusta ei lubatud, ajasin ma ennast siiski juba poolt tundi varem püsti, sest kempsu oli vaja minna. Narkoosiarst soovitas kohvi kaasa võtta, muidu tänu vererõhu langusele hakkab pea valutama. No ja ma siis jõingi kohvi, kohe mitu tassi. See aga ajas teadagi kuhu.
Eile veel ei julgenud jalga maha toetada, keksisime niisama ringi.Üks saatusekaaslane oli mul seal ka, seetõttu oli meil seal päris lõbus. Isegi raamatut polnud aega lugeda. Ja õhtul kui valuvaigistit tuldi pakkuma, siis mina (süstikartja) suutsin õe pehmeks rääkida ja ta tõi mulle hoopis tabletid. Unerohu ka. Öö palnudki nii pikk kui ma kartsin. Täna olen juba päris kabe. Isegi poes käisime korraks. Peaaegu juba täitsa kõnnin. :)

Tegelikult jäi mulle sellest käigust ääretult positiivne mälestus. Isegi lõbus. Ja mis kõige toredam - kõik sealsed töötajad olid ääretult mõnusad. Sanitarideni välja. Ühtegi pahurat nägu näha ei õnnestunud.

Talv nagu vanasti

Üle mitme aasta on siis selline talv nagu vanasti. Puud upuvad lumme ja muudkui tuleb lisa.


Huvitav, kas hakkabki jälle sadama. Mõni tund tagasi alles lõppes sadu.


Lumehanged jope servani ja autodki upuvad lumme. Pildid on tehtud mõne minutise vahega, aga juba hakkas pimedaks minema ja see kajastub ka kohe piltidel.

Kes on ukse taga?

"Kui teie olite väikesed, siis tegin mina teile jõuluvana. Nüüd teete teie minu poegadele ja kui nemad on suured, siis teevad nemad teie lastele jõuluvana." Minu venna arutlus jõululaupäeval.

Külalisi

Dea tutvumas sigudikuga.

Vennad

Minu väiksed vennapojad. Üks üritab kõigest väest mängida, teine tahab "sõbralikult" kallistada.

Jõululaupäev

Jõuluhommik kodus.
Meie pere üks traditsioone on jõululaupäevane kirikuskäik. Kirikust otse läheme minu vanematejuurde jõuluõhtule.


Jõulvana "kohendamine".


Kingisadu.


Korrlik laps paneb saadud pakid ikka ilusti rivvi.

Toomapäev

Täna, toomapäeval, lõpuks ta siis tuli. See jõulutnne. Lund sadas, vaatasime lastega koolis Bullerby laste jõule ja tekkis endalgi tunne, et nüüd kohe on siis käes. Jõulud siis. Kuuse toome ülehomme. Veel on paar kiiret päeva ees ja siis ongi pühad või pigem puhkus. :)

Talve alguseni on jäänud aega veidi üle tunni. Tundub, et sel aastal on meil lõpuks ometi ilus lumine ja külm talve algus ning jõulud muidugi ka.
Tore on see, et enam pimedamaks ei lähe. Ja mõne päeva pärast hakkab jälle valgemaks minema. Kaugel see kevadki enam on. :)

Nüüd siis talv

Selle nädala esmaspäevast algas lõpuks ometi talv. Ilm on tõsiselt külm. Ja mõnus. Isegi lund on piisavalt, et tekitada mulje lume olemasolust. Virisemise koha peal ruumi lume suhtes veel oleks. Aga minu meelest käib küll. Ja mulle külm meeldib. Vähemalt siis kui ma ise toas olen.

Kontsert

Käisime eile Jean Luc Ponty kontsertil. JõuluJazzi tutvustus lubas: Rahvusvahelise tuntuse järgi otsustades on viiuldaja Jean-Luc Ponty (1942) prantsuse jazzi üks vaieldamatuid suurkujusid. Ning erinevalt Stephane Grappelli’st on tema viiulis elektrit ja muusika rütmid valjult tänapäevased. Just tema teeneks võib pidada elektriviiuli saamist tõeliseks jazzipilliks. Lühidalt kokku võttes on Ponty liikumistrajektoor seal, kus kohtuvad jazz ja rock ning moodustavad kuulajat sütitavaid kombinatsioone.

Kontsert oli täpselt nii mõnus kui lubatud. Poolteist tundi mõnusat muusikat. Ja tegelikult pole Nokia kontserdimajal ka häda midagi. Ainult eelarvamused. :)
Näha-kuulda oli väga hästi. Veidi jahe ehk oli, aga võib-olla olen mina lihtsalt väga suur soojaarmastaja.

Aeg ...

19.novembril Monaco rahvuspühal tehtud pilt printsess Stephaniest.



Alles ta ju oli selline.
Miks ma need pildid siia panin on ehmatus. Tõesti, printsess Stephanie ei ole minust just palju vanem. Kuidas ta siis nii vana välja näha saab?

Jõuluootus

Tegime ükspäev selle aasta esimesed piparkoogid. Ja imekombel söödi need kohe ära ka. Muidu kipub ikka olema nii, et ise teen ja ise söön. Mis ei mõju mulle sugugi hästi. :)
Kuidagi imelik on see selle aasta jõuluootus. Püüan ja püüan, aga no ei tule vaimu pääle. Igal pool on juba jõulukaunistused, täna sadas üle mitme nädala isegi mingeid lumekribalaid, aga tunnet, et nüüd, nüüd kohe... ei tule. Tunnen, et hetkel mind hoopis kõik ärritab. Kuigi tegelikult on kõik hästi, veel paar nädalat pingutust ja saab puhata.

Jõulukuu

Kui aknast välja vaadata, siis ühtegi jõuluga seonduvat mõtet küll pähe ei tüki. Päev pole täna veel valgeks läinudki. Sajab ja sajab ja kõik on hall.

1.advent

Ja ongi jälle käes ootamise aeg. Täna sai põhjalikult elamine ära koristatud ja jõulukaunistused välja otsitud.
Ilusat advendiaega!

Veidi sügisejuttu ja muud ka

Aasta tagasi oli täna suur lumetorm. Täna on ilm üsna soe ja rahulik. Tõsi küll, valgeks pole täna läinudki. Ja täna oli esimene päev, kui ma Kersiga peale tööd metsa minna enam ei tahnud. Kuni või natukenegi on päevavalgust, niikaua ma ikka käin kord päevas temaga metsas. Tänasest saab Kersi metsa vaid reedel, laupäeval ja pühapäeval, sest muud õhtud on liiga pimedad.

Kui ma 19.oktoobril rõõmustasin, et sain trennis pirueti juba 1,5 ringile, siis eile treener leidis, et mu piruett on küllalt hea, et hakata seda ühel jalal tegema. Mis lõppes kerge tasakaalukaotuse ja kukkumisega. :)
Aga pisikesed hüpped, tagurpidi sõit, valsisamm juba täitsa lähevad. Tasakaal on nende mõne nädalaga oluliselt tugevamaks muutunud.

Autojuhilubadest

Lugesin delfist just kuidas autoõpetajad arvavad, et ARK kukutab sõiduõpilasi meelega läbi. Oma viimase aja kogemustele tuginedes, leian, et nii see (vist) ikka pole. Paar aastat tagasi tegi lube mu vanem poeg. Mõlemad eksamid tegi ta ära esimese korraga. Isegi lisasõidutunde ei vajanud. Hea küll, tema oli teismelisena käinud rallisõidus ja tal oli sõidukogemus varasemat olemas.
Aga sel aastal tegi lube mu noorem poeg. Ja ka tema sai load kätte esimese korraga.

Teisest küljest oleksin ma õnnelik, kui mu laps, kes läheb kesiste sõiduoskustega eksamile, läbi kukutatakse. Ma tõesti tahan, et kui ta ise sõitma hakkab, siis oleks tal ka sõit selge. Neid pusserdajaid on tänavatel niigi eluohtlikult palju.

Tiia näituse avamine

Käisin eile Tiia näituse avamisel. Pildid on väga ilusad, lihtsad ja kodused. Aga vaat ise samamoodi joonistada ei oska ma mitte. :)


Ütlesin Tiiale, et kui julgen, astun ligi ja tutvustan ennast ka. Tänu Kukupai julgustamisele astusingi ligi. Väga armas kohtumine oli. Loodetavasti kohtume ka edaspidi.
Nagu tavaliselt, olid ka seekord mul fotoka akud tühjad, nii, et sain vaid kaks pilti teha, needki kehvakesed. Ja kui tiia oli viisakas ja küsis kas võib meie koostehtud pildi oma kodukale üles panna, siis mina ebaviisakalt panen ilma küsimata (sest unustasin õigel ajal küsida).

Näitus on avatud aasta lõpuni Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Vaatama saab minna tööpäeviti kell 10.00 - 18.00. Kui aega ja võimalust, käige kindlasti ära.

Sellest on kirjutanud Kukupai siin. Ja Tiia enda blogi on siin.

Dinosaurused

Igalt poolt kuuleb viimasel ajal muljeid dinosaurustest. Meil ka oma kogemus olemas. Mitte küll elus dinosaurusega. Aga ühe väikese dino ees tegima salaja ka pilti. Väga avalikult teha ei julgenud, kuna tegu siiski muuseumiga. :)

Midagi ilusat

http://www.ohtuleht.ee/galerii/video/355296

Jelena Glebova vabakava. Kuna ma otse videot panna ei oska, siis panen lingi.

Selle aasta esimene jõulupidu

Pilt jõuluaegsest Kotka keskväljakust. Kahjuks jäin pildistamisega hilja peale ja hakkas juba pimenema. Sel aastal me Helsingis peatust ei teinudki. Sõitsime laevalt tulles otse Kotkasse.

Jõulupidu toimus Kairo restoranis.

Pildistamas käisin küll järgmisel hommikul kui valgeks oli.


Esitleti Kirka lugu. Selline laule täispikitud näidend. Oli nagu muusikal aga ei olnud ka. Samas sisu oli küllaltki kurb ja eht-mehelik. Ehk siis mehest, kellel vanemate elu oli sassis ja ei saanud ta oma elustki asja.
Pidu ise nägi välja nii, et kõigepealt tervtusnaps, siis teater pärast seda õhtusöök ja tants bändi saatel.
Kuna sel aastal oli pidu nii vara, siis jõulupeo tunnet ei tekkinudki. Ja kahjuks ei pakutud ka soome jõuluroogasid. Isegi väike jõulukink, mis traditsiooniliselt jõulueol naistele jagatud on, ei suutnud jõulupeo tunnet tekitada.


Merevaade Kotkas. Öösel pimedas oli see väga ilus. Päeval aga masendav nagu novembrikuu vaated ikka. :)


Tagasiteel külastasime ka mu venna peret, kes ka nüüd Soomes elutsevad.


Ja kuna meil oli ammu plaan külastada ka Ikeat, siis tegmie ka selle teoks.

Eelmise aasta käik on kirjas siin: http://sille-igapaevaelu.blogspot.com/2008/12/selle-aasta-esimene-julupidu.html

Esimene lumi II

Kui eile sadas vaid lumeebemeid, siis täna oleks patt lume vähesuse üle kurta. Nagu jõulud juba. :)

Esimene lumi

Täna sadas maha selle aasta esimene lumi (Tallinnas siis). Või siis esimesed lumekübemed, sest lumeks on seda tiba palju nimetada.

Killukesi Brüsselist

Käisime sügisvaheajal korraks ka Brüsselis. Kohustuslik pilt Kristinist elevandiga Aafrika muuseumi ees.


Loodusmuuseum. Miks küll meil ei ole nii huvitavaid muuseume? Veetsime seal ikka tunde ja alles lõpus hakkas Krissu kaeblema, et väsinud on.


Veidi Halloweeni.


Eurokvartal.


Kalarestoranide kvartal.


Ja raekoja plats. Ja soe oli. Ikka kampsuni ilm. Ühel päeval oli isegi +17 kraadi. Ülejäänud päevad pidime "leppima" 15 kraadiga. Ja tagasitulek reaalsusesse oli karm. Krissu jäi vist lausa haigeks. Vist seetõttu, et ta tuli koolis poole päeva pealt ära, sest paha hakkas. Ja hetkel magab juba neljandat tundi.

Lill

See taim on kasvanud meil juba oma 10 aastat. Ja õitsenud pole ta veel kordagi. Ja äkki sel sügisel tekkis talle õis. Ma vähemalt arvan, et see ikka on õis :)
Ja see õis on vastu pidanud juba paar kuud. Ning on jätkuvalt ilus.
Siia oleks muidugi kohane lisada, et ma pole kohe üldse aednik. Mul on ainult paar taime ja needki näevad välja üsna rääbakad. Ja nüüd siis olen suutnud ühe neist õitsema ajada. :)

Hingedepäev

On hingedepäeva õhtu. Küünal põleb aknal.

Vaheaeg :)

Esimene veerand sai kuidagi ootamatult läbi. Juba septembris oli mul hetkeks tunne, et vaheaeg ju paistab, siis tulid tööd-tgemised otsa ja ootamatult oligi vaheaeg käes. Kuidagi tühi ja väsinud tunne on, isegi rõõmustada nagu ei jaksa.
Kuigi hetkel on käes sügise kõige ilusam aeg. Vaat nüüd on kõik puud kuldkollased, sekka veidi punast. Pooltühjad, lehed maas. Saab minna sahinal läbi lehtede. No väga ilus on.

Uus beebi

Eile õhtul sündis meie sõrpuskonda uus beebi. Seekord poiss. Ja veel nii hästi, et täna saab värske ilmakodaniku õde 17-aastat vanaks. Sünnipäevad täpselt järjestikku päevadel.
Õnne värsketele vanematele! :)

Trenn

Ajaloo mõttes panen kirja, et eile tegin trennis esimesed hüpped ja pirueti sain ka juba 1,5 ringile. :)

Valimised

Hetkeseis siis selline, et 3/4 meie valimisõiguslikest pereliikmetest on valimas käinud. Viimane läheb ka varsti.

Vaatasime eile õhtul telekas ka valimisdebatti. Päris lõbus oli. Kõik Savisaare vastu. Üksteist ei susitud mitte, kõik jõud olid ühendatud ühe vaenlase vastu. Nagu keegi kuskil juba tabalt ütles, see oli kui "Pehmete ja karvaste" otseülekanne.

Hecuba pärast

Seda lavastust kaalusime me juba kevadel. Aga teatri kodulehel on väga kahtlane tutvustus. Nimelt selline:

„Hecuba pärast“ on etüüdidel põhinev tragifarss, mis on sündinud näitlejate meeleheitlikest pingutustest otsida vastust ühele lihtsale küsimusele – kes ma olen ja miks ma seda kõike teen?

No ei kõla eriti julgustavalt ju? Eriti Linnateatri puhul. Aga siis hakkas tulema tuttavatelt soovitusi seda vaatama minna. Tipp oli augusti lõpus ühel sünnipäeval, kus põhjalikult kirjeldati-kiideti tükki. Ja nii otsustasimegi riskida ja minna vaatama.
Selgituseks ehk niipalju, et Linnateatril on väga hea lavastused, aga vat peale tööd mingit tragöödiat või väga sügavamõttelist tükki ka ei jaksa vaatama minna.

Sel reedel siis käisimegi teatris. Naljaks hakkas juba alguses, kui olime istunud, siis tulid sisse järjest tuttavad näod. Peale meie veel 6 sellel augustikuisel sünnipäeval viibinud inimest. :)
Vaheajal kohvi juues oli lausa tunne, et polegi teatris, vaid hoopis mingi muu üritus.

Kui nüüd ka etendusest rääkida, siis sisu ise on pigem traagiline kui koomiline. Ja lool on väga sügav mõte sees. Aga edasi on see antud sellises võtmes, et naerad nii, et pisarad silmis. Loo traagilisus selgub alles lõpuminutitel. Igal juhul soovitan kõigile, sobib väga hästi üht väsitavat tööpäeva lõpetama (või ka nädalaõpuks muidugi).

Kolletamispäev

Täna on kolletamispäev. Ehk siis täna saab sügise värvilisem ja ilusam pool otsa, edasi tuleb pime aeg. Täna tehtud piltidel on ka näha, et puud on tõesti täiesti kollased ja üsna hõredaks jäänud tuulega. Täna muidugi on päris suur torm ka.

Huvitav, piltidel ei ole peaaegu üldse kollast näha? Igatahes on kased tegelikult kollasekirjud. Käisin täna spetsiaalselt pildistamas.

Täna on mu vanemate 32 pulmaaastapäev. Mina olin siis juba 6aastane. Nende registreerimine oli päris hilja õhtul (vist isegi 7.30 või 8). Kuna kõigil oli hästi palju sebimist, siis olin mina hoiul oma sõbranna juures. Tema venam õde (praegu minu sõbranna) siis valvas meid ja küsis mu käest pulmade kohta igasuguseid küsimusi. Õues oli ikka täiesti kottpime kui mina alles Eve ja Anu juures olin.
Registreerimisest ei mäleta ma suurt midagi, ainult seda, et tülitsesin vanaemaga, kuna vanaema leidis, et mul peaks oleme lillede all mingi pitsist räitk. Mina olin siis lilleneiu (koos täditütrega). Pidu ise toimus Pirital motoklubi saalis ja rahvast oli palju, isa sõbra bänd mängis tantsuks. Ja vist oli tore pulm. Mina igatahes mäletan vaid seda, et mind ei lastud magama minna enne 12. Siis viidi meid magama ja oligi minu jaoks pidu läbi. :)

Keda valida?

Tegin ka läbi valimismängu Tallinna postimehest. No ennäe üllatust! ;)

Tuginedes Teie vastustele leidsime kõige suurema kattuvuse nimekirjaga:

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Seisukohad kattuvad 55% ulatuses

Valimsmäng oli päris siit lehelt: http://www.blogger.com/post-create.g?blogID=808704527684330320

Sügis

Täna oli selline naljaks päev, et mul oli kuidagi hästi palju aega. Hommikul magasime kella 11-ni. Siis sai rahulikult koeraga väljas käidud ja kohvi joodud. Ja koristatud ja poes käidud ja ikka oli kell alles vähe. Päike paistis (ja linnud laulsid ja...) ja mõtlesin minna pildistama sügist.
Leidsin ka ühe pihlakatega pihlaka. Meie kandis on sel aastal igatahes pihlakatega kehvasti lood. Kas tulemas on soe talv?
Eelmisel aastal oli palju pihlakaid ja oli ka päris pikalt lumine talv.


Pihlaka kõrval olev haab aga on alles täiesti roheline. Või ei muudagi haavad värvi?


Veidi sügist leidsin põõsastelt.


Isegi vahtrad on meie kandis alles veidi-veidi värvi muutnud.


Kas on majahoidjad hoolsad või pole veel lehtede langemine peale hakanud? Igatahes ei ole veel lehtedes jalgadega sahistamise aeg kätte jõudnud. Kolletamispäevani on küll veel mõni päev aega, aga ikka kuidagi väga vähe sügisene on sel aastal see sügis. Mis teisest küljest ei ole sugugi paha. Ongi rõõmsam ja jääbki vähem aega pimedale ajale.


Vaat sellise toreda aiakese leidsin mina keset mustamäed.

Üksi

Ootamatult jään ma täna õhtul täiesti üksi. Ma ei mäletagi, millal selline õhtu viimati olla võis.
Elukaaslane on Saksamaal, üks poeg pruudi juures, teine sõbrannaga linna peal. Tütar ööbib oma sõbranna juures.
Peaks kohe mõtlema, mida nii suure vabadusega peale hakata. :)
Telekast miskit vaadata pole. Loen raamatut? Istun arvutis? Või teeks korraliku vanniõhtu kreemitamise ja maskidega?

Varivalimised

Mille järgi teeb valiku, kas osaleda varivalimistel või mitte, üks 14-aastane neiu?
- Ilus poiss oli ja läksime asja uurima.

Mille järgi teeb 14-aastane neiu otsuse, keda valida?
- Küsisin selle ilusa poisi käest mis erakonnast ta on.
Peale pisikest mõttepausi lisas veel: "No Keskerakonda ma ikka poleks valinud!"
No Jumal tänatud, miskit on ikka kodust ka külge jäänud. :)

Söögijärjekord

Kõgepealt sööb Sigudik, sest tema karjub kõige peenema ja ahastavama häälega.
Siis saab oma kausi kätte Kersi, sest tema on üsna järjekindel. Vaikselt, aga järjekindlalt kiunub kuni kauss ees.
Ja siis hakkan vaatama, mida ülejäänud pere õhtusöögiks saab. :)

Uus pereliige

Suht ootamatult ja meie kõigiga kokku leppimata, kolis meile elama selline tüüp.


Aga kui kolis, siis kolis. Nüüd on ta täieõiguslik pereliige, kellele meeldib (nagu meile kõigile) istuda aeg-ajalt arvutis.


Igaks juhuks pesime ta ka kirbushampooniga puhtaks.


Kersi ja Rull (Krissu pandud nimi) - Vladimiri (vanema poja antud nimi) esimene kohtumine.


Selline ta siis ongi.
Ei tea, kas nuumame teda liialt, aga kogu aeg on ta puuri vaja puhatada. Ja kuidagi ümmarguseks on ta ka läinud nende kahe nädalaga. Muidu peaks ta olema isane ja vanust umbes 3 kuud. :)