Tiia välja pandud aarded viisid minugi mõtted nõude peale. Rahaliselt on nad väärtusetud, aga väärtuslikuks minu jaoks teevad nad mälestused. Kann ja klaas (alles on kõigest üksainus) on vanad ligi 35 aastat. Ja ma mäletan siiani kuidas me vanaemaga kahekesi neid kaunistasime vesipiltidega. See oli igavesti peen töö, et need vesipildid klaasi peale tervena saada. :)
Ühe suure pildi panime ka külmutuskapi peale. See seisab seal tervena siiani, sest meie kokkuhoidlik vanaema pole nõus töötava külmkapi asemel maakoju uut ostma. :)
5 kommentaari:
pilte palun mitte suurendada, sest ma ei raatsi neid pesta. kardan, et pesen pildid ka koos näpujälgedega ära. :)
Aga see on nii vahva, kui on ka selline mälestus nendega seotud.
Meil tehti ka selliseid klaase. Usinad käed on need küll kolimiste käigus laiali jaganud. Sinna see ajalugu kaob. Tore, et mõnes peres on märgatud selliseid asju säilitada. :-)
Just samasuguses autopiltidega kleepekad katsid mul kunagi vana puhvetkapi klaase :)
ma mäletan ka neid kleepekaid, millega tuli väga ettevaatlikult ümber käia... samamoodi emmega koos askeldasime, kuigi nõude peale neid ei pannud. kui kena, et sul need ikka alles on!
Postita kommentaar