
Kalasadam õhtul. Viaikne ja rahulik, vaid kalalõhna on tunda. Sadama piirid on märgitud kalavõrkudega.

Ilusaid vaateid oli kultuurikilomeetril küllaga. Kindlasti on see üks väga hea jalutamiskoht. Kuidas meie ka ei püüdnud, siis seda, kuhu need miljonid pandi seda teed ehitades, me küll kuidagi tuvastada ei suutnud. Ilmselt olid teeäärt palistavad postid hirmkallid.

Igal pool olid kultuursed sildid, kuid mõnes kohas meie leidnud midagi, millele need sildid vaadata võiksid. Muidugi ilmselt olime me ise süüdi - oleks kodus tulnud eeltööd teha, aga kuidas vanene turist neid koultuurseid kohti leidma peaks kui juba oma inimene ei leia?

Veidi kultuuri oli näha ka. Kuigi kaugelt. Tegelikult päeval saaks ehk neile laevadele ligi ka.

Tehasehoonest on saanud elumaja.

Purskkaevusid on tekkinud linna viimasel ajal päris palju.

Lumehelbeke ootab jõule.
Kokkuvõtvalt: kultuuri me eriti ei leidnud. Kuidagi lahjaks jäi. Ilus jalutamiskoht - seda küll, päris asjata seda raha ei raisatud. Kuigi arvestades eilset ilma (oli mõnus ja soe jalutamisilm) ja aega (laupäeva õhtu kella 7-8 paiku), siis rahvast oli ikka väga vähe. Tundus, et rohkem kalamaja rahvas, kellele see kodulähedane jalutuskoht olla võiks. Turiste oli ehk mõni üksik. Aga kel aega ja tahtmist Tallinnas jalutada, siis kindlasti soovitan oma silmaga üle vaadata. :)













