pühapäev, 12. juuni 2011

Kilomeeter kultuuri


Kalasadam õhtul. Viaikne ja rahulik, vaid kalalõhna on tunda. Sadama piirid on märgitud kalavõrkudega.

Ilusaid vaateid oli kultuurikilomeetril küllaga. Kindlasti on see üks väga hea jalutamiskoht. Kuidas meie ka ei püüdnud, siis seda, kuhu need miljonid pandi seda teed ehitades, me küll kuidagi tuvastada ei suutnud. Ilmselt olid teeäärt palistavad postid hirmkallid.


Igal pool olid kultuursed sildid, kuid mõnes kohas meie leidnud midagi, millele need sildid vaadata võiksid. Muidugi ilmselt olime me ise süüdi - oleks kodus tulnud eeltööd teha, aga kuidas vanene turist neid koultuurseid kohti leidma peaks kui juba oma inimene ei leia?


Veidi kultuuri oli näha ka. Kuigi kaugelt. Tegelikult päeval saaks ehk neile laevadele ligi ka.


Tehasehoonest on saanud elumaja.


Purskkaevusid on tekkinud linna viimasel ajal päris palju.


Lumehelbeke ootab jõule.

Kokkuvõtvalt: kultuuri me eriti ei leidnud. Kuidagi lahjaks jäi. Ilus jalutamiskoht - seda küll, päris asjata seda raha ei raisatud. Kuigi arvestades eilset ilma (oli mõnus ja soe jalutamisilm) ja aega (laupäeva õhtu kella 7-8 paiku), siis rahvast oli ikka väga vähe. Tundus, et rohkem kalamaja rahvas, kellele see kodulähedane jalutuskoht olla võiks. Turiste oli ehk mõni üksik. Aga kel aega ja tahtmist Tallinnas jalutada, siis kindlasti soovitan oma silmaga üle vaadata. :)

Kodune jäätisetegu


Ma ei ole väga kokkaja inimene. Pigem kipuvad mu söögid sellised "harju keskmised" või isegi veidi alla seda olema. Ja retseptidega on ka nii, et leian hea retsepti, teen mõne korra ära ja siis unustan. Ja hiljem enam ei mäleta kust ma selle retsepti tookord leidsin. Ühesõnaga, mõtlesin, et panen siia enda jaoks kirja, kui jälle unustama peaksin. :)
Viimases Naistelehes õpetas lihtsalt kodus jäätist tegema. Huvi pärast proovisin kohe järgi ka.

6dl 35% koort (lüüa vahtu, suhkrut ei pane)
1 purk kodenspiima (segada juurde ja vahustada uuesti)

Lisada võin purustatud maasikaid, küsiseid, kookosehelbeid, shokolaadi. Sellisel juhul tuleb paar korda käia segamas, et jääkristalle ei tekiks. Külmumiseks arvestada umbes 6 tundi. Minul polnud aega segamas käia, sest käisime vahepeal ratastega sõtmas. Ei tea, kas algaja õnn, või niisama lisanditeta jäätise puhul ei tekigi jääkristalle, aga tulemus oli suurepärane. Veidi ehk liiga magus (kondenspiim!), aga väga hea. Sellest kogusest saab kaks sellist karbitäit, no ligi liiter oli kindlasti kokku.


Üks karp on juba otsas. Väga hea on! :)

kolmapäev, 8. juuni 2011

Suvi käes!

Lõpuks ometi on suvi. Kuum ja lubatakse veel kuumemat. Tore!

esmaspäev, 6. juuni 2011

Eksamite aeg


Tänase eesti keele eksamiga algasid lõpueksamid 9.klassil. Hinnet veel ei tea, väga raske ei olevat olnud. Reedel on matemaatika.
Lõpuks ometi on pärale jõudnud ka suvi. Ka siis kui mina 8.klassi lõpetasin, ka siis oli erakordselt soe juuni. Ja kuidagi ei viitsinud lõpueksamitks valmistuda. Nüüd siis tütrel sama lugu.
Käisime täna ka poodides ja (oi üllatust) leidsime kohe esimese korraga ka lõpukleidi. See käis nii sujuvalt ja möödaminnes, et imelik kohe. Ma arvasin, et meil tuleb pikem tülitsemine poodides maha pidada. :)

Pildil on kassipojad, kes loodetavasti on nüüdseks omale juba uued kodud leidnud.

reede, 3. juuni 2011

Uisuklubi kevadpidu


Ka balletiõpetajale pandi uisud alla.


Meie maailma parim treener. Eesti parim on ta loomulikult ka. Ja seda kohe ametlikult. Uisuliit kuulutas meie treeneri selle aasta parimaks treeneriks. :)


Kõige tähtsam on ikkagi söömine. Sellega alustasime ja lõpetasime.


Ühel korralikul peol peab ikka ka eeskava olema. Lapsed esinesid.


Ka harrastajad olid esindatud.


Ja loomulikult meie selleaastane Eesti meister.


Gerli esinemine.


Minu tädi. Käime koos trennis. Ja tänu trennile kohtusime ligi 40 aastase vahega taas.

Mida üks uisuklubi ikka kevadpeol teeb. Uisutab ikka. :)

Kogu uisuklubi oli korraga jääl. Ega eritu uisutamiseks ruumi ei jäänudki. :)

Suvi käes!


Jälle on üks ring täis saanud. Alati 1.septembril tundub see kooliaasta viimane päev nii kaugel olevat. Ja kuidagi väga ruttu on ta alati käes.
Koolis oli täna veel sahmimist. Oli aktus, oli klassijuhataja tund. Oli kurb lahkumine (lõpetan selle klassiga). Kuigi annan sügisel seal klassis endiselt tunde edasi, pole ma enam nende klassijuhataja.
Mõned lapsed tahtsid ruttu koju saada, samas teised ei raatsinud kuidagi lahkuda. Ühel tüdrukul oli äraminekuga nii kiire, et unustas tunnistuse ja tänukirja hoopis kooli. :)
On jälle millegi lõpp, et sügisel taas uuega alustada.

Samas minu puhkus pole veel kuidagi käes. Kiire aeg läheb endiselt edasi. Vaja kolida (1.klasside tiiba) - see on kõige suurem töö. Ja siis muidugi need paberikuhjad, koolitused ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Aga puhkuseni on jäänud vaid loetud päevad. :)

kolmapäev, 1. juuni 2011

Jälle uus kuu

Jälle on aeg vahetada kalendrilehte. Kuidagi kiiresti need kuud vahetuvad.
Täna oli meil koolis suvealguse pidu. Ja oli nii palav, et ei saanud kuidagi lapsi õue, tahtsid hoopis sees päikesevarjus olla. Aasta tagasi 1.juunil oli see-eest nii külm ilm, et käisin vahepeal klassis käsi soojendamas. Ei meeldinud lastele tänane päev ja ei meeldinud aasta tagasi kah. Ikka on häda. :)